Riigikontroll kritiseeris kalatootmisse jagatud toetusi

Maaeluministeerium on Euroopa Kalandusfondi vahendusel toetanud vesiviljelustootmise arendamist, aidates ettevõtetel rajada nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kalakasvatamine ei ole aga nõudluse ega olemasolevate tootmisvõimsustega suutnud sammu pidada. Eesti vesiviljelustoodangu siseturu mahuks on hinnatud 4000–4500 tonni aastas ning saavutatud on eesmärk suurendada tootmisvõimsust (2015. aastal oli Eesti koguvõimsus ligikaudu 4300 tonni), mis võimaldaks kasvatada kala kordades rohkem. Ent kodumaine tootmine on 10 aasta (2004–2015) jooksul kasvanud üksnes 400 tonni võrra ning jäänud 800–900 tonni juurde. Seetõttu sööb eestimaalane endiselt peamiselt põhjamaist importkala. 

Riigikontroll leidis, et tootmisvõimsustest tunduvalt väiksema toodangumahu põhjus on peamiselt see, et uued kasvandused ei tööta täisvõimsusel ning kalade kadu kasvandustes on suur. Kalade tervise eest vastutab küll kalakasvataja, kuid riigikontrolli hinnangul ei ole maaeluministeerium piisavalt panustanud veterinaar- ega nõuandeteenuste arendamisse olukorras, kus vastav teenus Eestis praktiliselt puudub.

Euroopa Kalandusfondi toetusraha on ahvatlenud ettevõtteid vesiviljelusprojekte arendama ka siis, kui neil endil on nappinud projekti rahastamise võimekust ja ka kogemusi. Vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarvest pool (ca 8 miljonit eurot aastatel 2007–2013) jäi projektide katkestamise tõttu toetusena kasutamata ning oluline roll selles oli omaosaluse puudusel.

Ettevõtjad ise tõdevad tagasilöökide põhjusena ka vähest kogemust uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning vigu projekteerimisel ja ehitusel. Riigi roll on siinjuures toetuste hindamise kaudu aidata valida välja edukamaid projekte. Riigikontroll leidis, et toetatavate projektide hindamisel ei olnud eelistuseks projektide teostatavus ega sisuline kvaliteet, kuna meetme määruses toodud hindamiskriteeriumid ei olnud seotud projektide potentsiaalsele edukusele hinnangu andmisega.

Riigikontrolli analüüs näitas, et vesiviljelusettevõtete majanduslikule toimetulekule pole toetused veel mõju avaldanud. Võrreldes toetust saanuid nendega, kes toetust ei olnud taotlenud, ei täheldatud vaadeldud majandusnäitajate puhul statistiliselt olulist mõju mitte üheski. Ettevõtete paremat toimetulekut on pidurdanud ka vähene tootearendus ja napp ühistegevus, mis aitaks pürgida sise- ja välisturgudele.

Riigikontroll rõhutab, et kalakasvatuse arendamisele seab lisaks majanduskeskkonnale olulisi piiranguid ka looduskeskkond, mistõttu on vaja kasutada tootmisviise ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad kasvanduste keskkonnakoormust maksimaalselt vähendada. Seda on ka toetuste määramisel arvestatud. Samas ei ole kehtiv keskkonnatasude süsteem kalakasvanduste suhtes hästi rakendatav ega suuna kasvandusi keskkonnakoormust vähendama.